- admin@umsinga.gov.za
- Mon - Fri: 07h30 - 16h00
02Nov2025
Sifisa ukwexwayisa umphakathi waseMsinga ngobugebengu obudlangile egameni lomkhandlu waseMsinga.
Ibe yimpumelelo imidlalo yokuhlunga abazomela umasipala wesifunda kwimidlalo yama KZN SALGA 2024 ezobanjelwa eThekwini ngo December.
Lemidlalo ibihlanganisa omasipala abangaphansi koMzinyathi, baqhudelene ngokwehlukana kwemidlalo kwase kukhethwa abadlali abazosimela.
UMhlonishwa uMeya Dr F.J Skhakhane uthe kuyamjabulisa ukubona izinga lalomcimbi linyuka njengoba kuwunyaka wesibili wenziwa kulonyaka.Wathi umculo kaChothoza unomlando omukhulu kulendawo njengoba negqalabutho eyayicula uCothoza uSolomoni Linda wazalelwa khona endaweni yaseMsinga ePomeroy esibizwa ngeSololom Linda.
Lomcimbi ubuhanjelwe izicukuthwane eziningi eziphuma ezindaweni ezingi .Waphinda wahanjelwa UNgqongqoshe wezemidlalo kanye namaciko UMec uMtomuhle Khawula kanye namakhansela aseMsinga.
Abadle umhlanganiso kwisicathamiya yilaba abalandelayo
5. Ukzn
4. Nongoma khethukuthula
3. Inkululeki
2. Pomeroy
1. Khalabhayi boyz
Local schathamiya
5.Mthaleni
4.Amaphikeleli
3.Draw
2.Thokoza boyz
1.Gunjane master voice
Naba Modelayo
Youth model
5. MaZwane
4. Qiniso Ciya
3. Sphesihle buthelezi
2. Nomcebo mchunu
1. Athaliya mzinde
Abasebekhulile model
5. Nqobile ntembe
4. Neli Gcobo
3. Nozipho Mbhatha
2. Ngenzeni Ntanzi
1. Staff Dlamini
Abahleli balomcimbi uDr Sthole, kanye noNqolakazi bathe bazoqhubeka naloluhambo, bayafisa ukulibona likhula kakhulu izinga.
Kukhulu okwenzeka lapha eMsinga nina; bukani nje! Lezi-ke zibuye no R200 000 uzwa lapha e Ithala, kwi programme yalo yokuthuthukisa amabhizinisi asafufusa.
We can only be proud of ukuphusha kwenu zingane zakwethu, ayikhule imisebenzi yenu. Nithathe uMsinga niwubeke kwibalazwe, kukhulu esikufunda kinina; khulani njalo!
Siyabonga ku Msinga Municipality and all other stakeholders and supporters abenze lento ukuthi ibe impumelelo.
Sikwimishini, sinevishini!
Namhlanje umasipala waseMzinyathi uhambele umphakathi waseNdanyana ku ward 21 eMsinga uzobheka izinqinamba ababhekene nazo ngamanzi uphinde uze nezisombululo. Lomjikelezo usuhambe ibangana ukuqinisekisa uphinde ubheke izinkinga ezibhekene nomphakathi. Nangakini umasipala uzofika sicela sibekezelelane.
The MEC for Economic Development, Tourism and Environmental Affairs Rev. Musa Zondi is today, officially handing over the Informal Trading Stalls at Msinga Local Municipality.
The Regional and Local Economic Development (RLED) Unit of EDTEA ran a survey in May 2020 to understand how the informal sector was affected by the COVID-19 pandemic and where they would need intervention the most to enable them to recover. Informal traders are a vital part of the economic landscape, driving employment, access to goods, and economic resilience, especially in areas with limited formal sector opportunities.
To assist the informal traders, a call for proposals was made through the Municipal Infrastructure for Informal Enterprises (MIIE), which the uMsinga Local Municipality applied and upon conclusion of the evaluation process was allocated grant funding. This grant was for the implementation of the uMsinga Informal trading stalls project in Keates Drift, Tugela Ferry and Pomeroy.
Market stalls for informal traders are an essential part of both the formal and informal economies, offering a variety of economic, social, and cultural benefits to both traders and the communities they serve.
Today, MEC for Economic Development, Tourism and Environmental Affairs Rev. Musa Zondi upon invitation from Inkosi yeSizwe sakwaMchunu visited the uMsinga Local Municipality.
This visit was constituted by the Mchunu Royal Authority that sought intervention measures by the MEC at the former Bata Shoe Factory located in Othulwini loZulu in uMsinga.
In his request, Inkosi yeSizwe outlined how this factory once employed hundreds of people from the area and is a result of some households still standing today.
The MEC’s visit was concluded by an oversight visit to the KwaNxamalala farming area,with the purpose of exploring its potential as a future hub for hemp farming.
Umkhandlu waseMzinyathi usuphinde wangenisa futhi ngentuthuko endaweni yaseMsinga ku-ward 5, lapho iMeya yomkhandlu waseMzinyathi umhlonishwa ukhansela ALD PMS Ngubane ehambisana nobuholi boMkhandlu, kanye naMakhosi bezophendula isoyi leproject iMthembu west water supply phase 2 eMzisho ngaphansi kukakhansela uV. S. Ndlovu.
Le project izokwenziwa usonkontileka u CIVTECH, izodla isamba semali elinganiselwa ku- R89.6 Million. Izindawo ezizohlumula ngale project, eMzisho, eMaromeni, Tugela Ferry kanye nase Mahlabathini. Imizi ezohlomula ilinganiselwa ku- 1962. UMhlonishwa uMeya uthi “igcagcele esokeni ngoba ukuphela kwale project kuyobe kusho ukuthi ingxenye enkulu yoMsinga sizobe sesikwazile ukuyihlinzeka ngamanzi.
Uma kuza uhlelo olukhulu kangaka endaweni usonkontileka siye sincome kakhulu ukuthi aqashe abantu bendawo ukuze kube nemindeni ezokwazi ukubeka isinkwa etafuleni. Njengoba uqala lomsebenzi balinganiselwa ku -18 abantu abazoqashwa. Abantu kumele bahambele imihlangano yomphakathi ngoba lezi zindaba yilapho ezifike zixoxwe khona. Ngiyaninxusa bantu bakithi ukuthi uma kukhona eninganelisekile ngakho ningaphasamisi umsebenzi ngoba uma nenze njalo nizobe nizibambezele nina ukuthi nithole
amanzi. Noma seniwatholile ngicela niwaphathise okwezikhali zamantungwa. Singezwa sekuthiwa nigqashule amakhebula kagesi nazixhumela ngokungemthetho amanzi ngoba lokhu kuzobe kuwukuzibuyisela emuva.”
UMhlonishwa Somlomo kaMasipala wesiFunda uMzinyathi uKhansela T Kunene ehambisana nethimba likangilokothe elibheka izinkinga zamanzi eMzinyathi namhlanje bebekwa-Wadi 20 eMazabeko, eMsinga ukuyozama ukuxazulula izinkinga zamanzi ezikhona kuleya ndawo.
Bafike ehholo umphakathi ubalindile noKhansela wendawo uKhansela Mabaso nokuyilapho bethathe khona usomlomo nethimba nophiko lwezamanzi ukuyobakhombisa izinkinga ezikhona ababona ukuthi umthwalo ungehla uma kungase kulunge zona kuqala.
USomlomo utuse kakhulu umphakathi waseMazabeko ngokungahlali dekle ulindele ukuthi izinto ziyozilungela zona kodwa usukume ubike udaba lwawo eMzinyathi.
“Silapha nje yingoba nani benizihlupha nifisa kulunge udaba lwenu. Amathange njengoba esefikile namapayipi eselethiwe, kukhomba khona ukuthi indlela eya phambili ikhona. Ithimba njengoba lizobuya ngesonto elizayo ngikhohlwa ukuthi kuzobe sekuyikhona ukuqala kokulungiswa kwalezinkinga enizivezayo njengoba silapha namhlanje,” kubeka uSomlomo.
Usihlalo wethimba uNkk V Zondi uthe ngesonto elizayo bazophindela kule ndawo nomnyango wezamanzi sebeyoqalisa ukulungiswa kwenkinga ezibikwe umphakathi.
Kulamasonto edlule ithimba belisePomeroy nophiko lwezamanzi bashiye seyilungile isewer plant ibinenkinga kule ndawo.